Seltsi asutamislugu

1985-1986 a. läbisid esimesed Eesti arstid manuaalmeditsiini-alased täiendkoolitused endise N. Liidu Arstide Täiendõppe Instituutides (1985: dr. L. Agudina Moskvas, 1986: dr. L. Lepik Zaporožjes jne.).

1990. a. sügisel toimus Tallinna Tõnismäe Polikliinikus esimene arstide koosolek manuaalmeditsiini õppe ja praksisega seotud probleemide arutamiseks. Ürituse initsiaatoriks oli dr. L. Lepik. Koosolekul osalesid dr. A. Lipand, dr. V. Sinenki, dr. M. Gibadullin, dr. S. Voronetski ja dr. L. Lepik. 

1991. aastal, EV Tervishoiuministeeriumi Tervishoiuosakonna juhataja E. Palo 4. veebruari ringkirjale vastuseks saabusid andmed manuaalmeditsiini täiendõppe läbinud arstide kohta: 18st arstist 16 töötas riiklikus tervishoiusüsteemis ja 2 erapraksises (dr. M. Gibadullin, dr. V. Sinenki). Manuaalmeditsiini lisakvalifikatsiooniga arstid 1991 

29. aprillil 1991 toimus Tallinna Tõnismäe Polikliinikus teine koosolek teemal "Manuaalse meditsiini perspektiivid Eestis ja Seltsi loomise vajalikkus". Koosolekul osales 18 arsti. Ühehäälsel otsusel loeti Seltsi moodustamine vajalikuks. Järgmised koosolekud toimusid sama aasta 2. oktoobril Pirita Spordimeditsiini Keskuses ja 19. novembril ning 10. detsembril Tõnismäe Polikliinikus. Neist viimasel kinnitati Seltsi põhikiri ja asutamisprotokoll.

1992. a.  2. jaanuaril registreeriti  Eesti Manuaalse Meditsiini Selts Tervishoiuministeeriumi käskkirjaga N 1.  Seltsi tegevuse peamisteks eesmärkideks seati manuaalmeditsiinilise lisapädevusega üld- ja eriarstide organisatsioonilist ühendamist, võimaluste loomist erialaliste oskuste ja teadmiste arendamiseks, erialase info kogumist, interpreteerimist ja levitamist oma liikmeskonnas ning koostööd teiste riikide samalaadsete organisatsioonidega. 

7. jaanuaril 1992. a. toimus Pirita Spordimeditsiini Keskuses ametlikult registreeritud Seltsi esimene üldkoosolek, kus Seltsi liikmeks astus 11 arsti. Valiti viieliikmeline juhatus: dr. A. Lipand (president), dr. L. Lepik (sekretär), dr. S. Voronetski (varahoidja), dr. M. Gibadullin, dr. V. Sinenki. Määrati liikmemaksu suurus (50 krooni) ning kinnitati Seltsi taotlus Tervishoiuministeeriumile manuaalmeditsiini lisaeriala sisseviimise kohta arstide eriala-nomenklatuuri.   

1993. a. 9. oktoobril, Rahusvahelise Manuaalse Meditsiini Föderatsiooni  Peaassambleel Pariisis, võeti Eesti Selts vastu Föderatsiooni liikmeks. Eesti Seltsi kandidatuuri esitas Soome Manuaalse Meditsiini Seltsi president dr. Timo Rousi ja toetas Saksa Seltsi president dr. Alfred Mörhle. Föderatsiooniga liitumise eeltingimuseks oli nõue, et Eesti Seltsi liikmeskonda kuuluksid ainult arstid (MD), kes on läbinud ülikooli baasil akrediteeritud koolitusprogrammi, registreeritud riiklikes tervishoiusüsteemi registrites ning praktiseerivad igapäevatöös manuaaldiagnostikat ja manuaalteraapiat.